Kõik mis mu teele satub on õnnistus

Elus tuleb ikka ette muutusi, mõnikord on need muutused üllatavad ja ootamatud. Isegi väikesed muutused (mis su igapäevast elu eriti ei mõjuta) võivad mõjuda kummaliselt. Minu elu väikesed muutused on toonud minus välja külgi, mida ma varem pole tähele pannud. Kogeda kerget ärevust ja stressi on minu jaoks üpris harjumatu tunne. Mul on tunne, et ma käitun mõnikord kuidagi teistmoodi. Käitun kuidagi mitte iseendana ja olen mõnikord olukorras, kus ma pean ennast tagasi hoidma, et mitte olla selline nagu ma olla ei tahaks. Teistpidi mõeldes on jällegi kõik mis minust tuleb ju minu enda loomulik külg. Kõike liiga üle mõelda ja väga põhjalikult iga sõna kaaluda pole ka tore.

Kuidas siis olla? Ilmselt kuskil sügaval on meil kõigil mingisugune sisetunne ja (elu)kogemus, mis toimib alateadlikult ja kiiremini kui teadlik mõtlemine/analüüsimine. Tuleb ennast usaldada ja hoida positiivsed mõtted esiplaanil. Ei tohi harjuta seda kelleks/milleks sa ei taha saada ja mitte mõelda asjadest mida sa ei taha, et juhtuks. Iga mõte millel sa lased enda peas sisevaidluses võita - kasvab, mis kaotab - see kahaneb.

Lihtsalt leppida iseendaga ja loota, et äkki midagi juhtub õigesti? Oo jaa... palju õnne seda oodates 😝 .

Vähem karta, kõhelda, kahtlustada; rohkem tegutseda (paremuse suunas), suhelda ja uskuda (kõigepealt iseennast). Me oleme tugevamad kui me arvame. Karta tuleb ainult seda, et me ei teegi midagi oma olukorra paremaks muutmiseks.

Targa mehe juttu ka:

Muusika #3

Jaa Taylor, JAA! Su uus plaat on hea. Valusalt hea!

You should think about the consequence
Of your magnetic field being a little too strong
And I got a boyfriend, he's older than us
He's in the club doing, I don't know what
You're so cool, it makes me hate you so much (I hate you so much)
......
If you've got a girlfriend, I'm jealous of her
But if you're single that's honestly worse
'Cause you're so gorgeous it actually hurts
(Honey, it hurts)

Aaarghhh! 😡😂

He built a fire just to keep me warm
All the drama queens taking swings
All the jokers dressing up as kings
They fade to nothing when I look at him
And I know I make the same mistakes every time
Bridges burn, I never learn
At least I did one thing right
I did one thing right
I'm laughing with my lover
Making forts under covers
Trust him like a brother
Yeah, you know I did one thing right
......
Not because he owns me
But 'cause he really knows me

Mnjahh.. oh elukest eksole 😝

Koolitööd

Kallim aitas (aitab?) sellel kursavennal veidi kooli kodutöid teha. Hetkeks viskas ikka lambi punaseks küll 😡. Milleks aidata selliste üpris lihtsate asjadega, mida iga tudeng niikuinii ise osata võiks? Kas ta soovib lihtsalt tema tähelepanu? Temaga koos olla ja suhelda? Ehh, tegelikult on mul lihtsalt nii hea naine ja ta soovib eelkõige ainult aidata 😘.

Ma lihtsalt ei taha, et mu kallimat ära kasutatakse. Loodan, et ta saab sellest aru ja teab kust jookseb piir. Kahte lõputööd vast ikka ei kirjuta 😝. Kes ei taha/viitsi ise katsetada ja pusida, see hakkabki teiste sabas käima, et kuule aita siin ja aita seal. Seda ma küll ei usu, et ei jõua või aega ei ole. Kooli lähed, siis tuleb ju sellega arvestada. Jõuab mu naine tööl/koolis/trennis/perega kodus olla (ja sind aidata!), jõuad sina oma kodutöid ka teha 😤.

Kõige rohkem võidab sellest olukorrast ikkagi see, kes õpetab, sest teiste õpetamine pidi kõige parem viis olema ise õppida.

Soovin sulle kooliteel edu, mu kallis tudengiproua 😍 👩‍🎓!

Raamat #1

Ma ei olnud vahepeal tükk aega ühtegi raamatut lugenud. Mõni aeg tagasi otsustasin, et tuleb ikka midagi ette võtta ja kui võtta, siis ikka korralikult eksole - Dostojevski  "Kuritöö ja karistus" 😅. Ma ei mäleta miks mul gümnaasiumi ajal see lugemata jäi, aga parem ongi. Tiinekana oleks need pikad monoloogid ainult une peale ajanud 😴.

Nüüd seda raamatut läbi närides mõtlesin vahel küll, et mida hullu ma ette olen võtnud! Ja siis tuli see lõik:

Nad istusid kõrvuti, kurbade ja rõhututena, nagu oleks torm nad tühjale rannale heitnud. Raskolnikov vaatas Sonjat ja tundis, kui palavalt neiu teda armastab, ja imelik, äkki hakkas tal raske ja valus, et teda nõnda armastatakse. Jah, see oli imelik ja hirmus tunne! Sonja juurde minnes tundis ta, et temas on kogu ta lootus ja pääsemine; ta mõtles vähemalt osagi oma piinast Sonja kaela veeretada, kuid nüüd, kus neiu süda tema poole pöördus, tundis ja taipas ta äkki, et ta on saanud palju palju õnnelikumaks, kui ta oli enne.

Huhh!!! Kurbus? Õnn? Viha? Ei, ma ei saagi aru kuidas ma ennast tundsin. Järsku oli kõik selgem, maailm jälle tasakaalus. 151 aastat tagasi avaldatud raamat puges mulle sügavale hingesoppi tõi selgust, usku, armastust. Kuidas!?!?

Ja vot sellepärast tulebki raamatuid lugeda.

Muusika #2

Aga äkki ma ootasingi kõike seda. Midagi sellist oleks ilmselt juhtunud niikuinii. Äkki kuskil sügavas ma teadsin seda ja olen ka selleks tegelikult valmistunud? On sul ikka riimid DMX!

Sometimes, sometimes you just know, you just know, that's all
I can feel it comin' in the air tonight, hold on
I've been waiting for this moment for all my life, hold on, hold on
..........
I see life through many shades of grays and blacks
I could take that an him 'em with the blazin' tracks
When I make that you fake cats have violent dreams
Takes another dog to be able to hear my silent screams
The devil got a hold on me and he won't let go
I can feel the lord pullin' but he movin' dead slow
Let 'em know that amidst all this confusion
Some of us may do the winnin'
But we all do the losin' its just who does the choosin'
.........
'Cause I know that deep down you really don't want it
I would of traded the chance of bein' the child with a father
Movin' talent and bein' able to survive when it's harder
My balance on the high beams of life, keep my dreams in strife
That's why I hit these motherfuckin' streets at night
Come on!

Hirmust

Saatsin just proua üpris kerge südamega kooli poole teele. Ütlesin talle kui ilus ta on. Mida muud ma ikka teha saaksin. Ma usaldan teda. Lubasin endale mõni aeg tagasi, et enam ei nuhi ta telefonis (kuigi kiusatus on vahel nii suur 😅) ja ei hakka seda teemat ka torkima. Usun, et ta räägib ise kui midagi vaja rääkida. Kuidas asjad edasi arenevad... kes teab, aga mulle tundub, et ma olen kogu asja ikka natuke üle mõelnud. Kui puid lõhutakse, siis laastud lendavad eksole 😃.

Ma ei taha lasta hirmul oma käitumist juhtida. Ma võiks ju üliemotsionaalseks muutuda, hakkaks nahast välja pugema, et kuidagigi meeldida. Armuvalust väriseda. Mis see aitaks? See teeks kogu selle värgi veelgi imelikumaks, eriti just temale. Ma parem olen mina ise ja teen, et kodus oleks kõigil hea ja mõnus olla.

See hirm tuleb enda taha sättida, et ta lükkaks mind edasi, motiveeriks tegutsema nii, et kõik meie ümber kokku ei variseks. Rohkem tuleb hirmunud olla mõttest, et ma ei tegutsegi oma eesmärkide nimel. Elu on raske ja tulevik täis ootamatusi, ning mõnikord ei olegi häid valikuid. Valida tuleb sellegi poolest ja ma tean väga hästi mille nimel ma olen valmis kannatama ja riskima.

Ühe targa mehe jutt siia juurde ka.

Muusika #1

Sõitsin lapsega ja autos tuli see lugu. Olin teadlikult üht-teist pulga peale pannud, aga kurat kus võttis munad märjaks... silmamunad muidugi 😥

Today's the day
I pray that we make it through
Make it through the fall
Make it through it all
.......
You're the only one
I'd be with 'til the end
When I come undone
You bring me back again
Back under the stars
Back into your arms
.......
And I don't want to fall to pieces
I just want to sit and stare at you
I don't want to talk about it
And I don't want a conversation
I just want to cry in front of you
I don't want to talk about it
'Cause I'm in love with you

Minu pere ja muud loomad

Me oleme rohkem kui 10 aastat koos olnud, enamus sellest ajast abielus. Meil on toredad lapsed, kes meid ka vahel kergelt hulluks suudavad ajada. Elame täiesti normaalselt (nagu õiged eestlased ikka eksole). Mingeid suuri muresid või õnnetusi pole olnud. Oleme sarnase haridusliku taustaga, maailmavaade pole meil väga vastandlik, on ühiseid huvisid.

Kuigi üht-teist on ka varem juhtunud, siis minu arust pole me sellises olukorras küll varem olnud. Pisut tagantjärele targutades võib ju mõelda, et eks jah, see igapäevaelu läks veidi rutiiniks kätte ja kõik tundus iseenesest mõistetav. Mingi hetk lihtsalt midagi juhtub, tahad sa seda või mitte. Kes meist suudaks igat elukäiku ette ennustada või siis elada 100% ettekirjutatud plaani järgi. Olulisem on see mida sa muutunud olukorraga peale hakkad ja mida sellest õppida suudad.

Kas midagi tegelikult ka on või on hirmul lihtsalt suured silmad?

Kes seda teab? Midagi füüsilist juhtunud ei ole. Niipalju me oleme rääkinud. Alguses mõtlesin, et ma ei torgi, aga võtsin ennast siiski kokku ja hakkasin tasapisi asja arutama. Lihtsalt nii raske oli too hetk, et pidin rohkem aru saama. Õnneks mul on nii hea naisuke, et ta tõesti rääkiski ja ma suutsin (vähemalt väliselt) rahulikuks jääda. Ta rääkis rahulikult, et jah on üks kursavend kellest ta mõtleb. Rääkis miks see tema arvates nii on läinud ja miks ta hetkel on selline nagu ta on.

Need esimesed vestlused sellel teemal ja see tunnete laviin ei lähe mul mitte kunagi meelest, täpselt nagu ei lähe mul meelest mu laste sünnid või meie pulmapäev.

Ohates mõtlen, et kuidas ma siis ei suutnud seda ette näha. Pikema kooselu jooksul tulevad sellised asjad ju ette niikuinii. Kas mul oli pea nii mugavalt liiva all? Kas me olime liiga mugavaks ära läinud. Ma loodan, et prouale tuli see ka üpriski ootamatult ja kooli minnes ta küll sellega ei arvestanud. Lihtlabaselt üksteist kõiges süüdistada? Oo ei, sellist rada ei soovita küll kellegile!

PS Hirmust räägin kindlasti ka edaspidi.

Kuskohast siis alustada...

Igatahes viisin oma naisele just voodisse piparmündi teed, et ta saaks mõnusalt oma silmarõõmu poolt soovitatud sarja (mille ma talle ise arvutisse tõmbasin!!!) vaadata. Tegin nalja, et kurat, sellest peaks blogima hakkama, teeksin isegi Mällukale tulle alla.

Mis te arvate kuidas ma ennast tunnen. Mis tunne on teada, et su naine mõtleb kellegist teisest. Mõtleb temast ilmselt rohkem kui minust ja kodus on tihti nagu natuke pilves.

Siin ma siis hakkangi vaikselt kirjutama oma tunnetest ja sellest kuidas ma olukorraga hakkama üritan saada.

Olge mõnusad ja kuulete minust peagi!