03 veebruar, 2018

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab

Ma tunnen, et midagi on muutunud. Vaatamata oma vanusele (30+ 👴😅 ), tunnen, et olen kuidagi suuremaks saanud - äkki isegi täiskasvanumaks 😆. Naisega on ka hetkel lood kuidagi teistmoodi. Sedamoodi, et ei saagi aru mis siis on. Kuidagi uutmoodi on olemine, põnev, kergelt ärevust tekitav ja kindlasti ka pingutama panev. Tunnen nagu meie suhe hakkaks mingis mõttes jälle algusest pihta. Vahepealne mugavus-aeg on kindlasti möödas ja see on tegelikult VÄGA HEA!

Kuidas edasi? Tunnen, et olen nendes asjades jälle justkui algaja. Loomulikult ei saa ma sellega hästi hakkama ja koperdan alguses ilmselt päris korralikult 😥, aga eesmärk pühitseb abinõud ja harjutamine teeb meistriks 😎!!!

Ja mis vist kõige huvitavam (hullem?) - ma ei karda läbi kukkuda! Ma olen päris palju stsenaariumeid oma peas läbi mänginud, nii häid kui halbu. Tänu sellele tegutsen ma kuidagi vabamalt ja muretult. Ideed ja tegevused tulevad kuidagi iseenesest ja loomulikult. Isegi natuke mõnus on kaose ja korra piiril kõlkuda ja proovida enda piire ja võimekust 😁.